Toulouse

hommikune Champs Elysees.. 4.00. meenusid õhtused crepid (Karini creperiii on a must to future capital project vms) ja hubane chill seljataha jäänud korteris. Pariis oli lörtsist märg ja pisut kõle. Harry plaan ei vedanudki alt ja jõudsin jaama lausa poolteist tundi varem.. jep nii see oli. rongisõit oli kaunis. jah just kaunis, sest loodus siin lõunas on siuke värskelt roheline ja rööpad suundusid mööda jõekallast.
nii ja jõudmine Toulouse'i oli call for reality.. vist esimene kord, kui ma tõsiselt adusin, et olin sellise otsuse vastu võtnud. nii see jäi. linn ootas ja iga rongiaknast mööduv maja oli üks tükk puslest, mis tundub veel siiani hoomamatu. jälle MIKS? aga ma isegi ei vaevu sellele küsimusele hetkel tähelepanu pöörama, kuna ma ei oska sellega midagi peale hakata. astusin rongilt maha ja püüdsin silmata Mariid (eesti neiu Toulouse'is). jällegi pildi selginemine ja reaalsuse kompamine. hää klapp oli koheselt ja hirmuks polnud mahti. õnneks läks. huh.
kunas Fabien (minu couchsurfamise first mentor or so to say..) oli veel tööl, läksime Marii juurde. lobisesime. kirursime (tööleidmine paistab olema vägggagi komplitseeritud siin). jõime kohvi ja krõbistasime pähkleid. ja tegime plaane. bff kui hea, et päris üksi pole. sis läksime lõpuks Fabieni poole, kes elab teise kahe kutiga centrumis ühel kitsal tänaval. korter on siuke arhitektide ja disainiinimeste pesa.. nii nagu sellised ikka on. huvitav ja cosy. esmane tutvus tehtud, läksime Mariiga linna avastama. vanalinn on igati meeltmööda. väike õlle kärarikkas baaris ja sis tagasi korterisse õhtustama. pisut vesteldud ja lihtsalt oldud ning need read siia klõbistatud.. nüüd vajan und.